ma vist oleks selle nii jätnud. selles postituses, mis müstiliselt ära kadus, oli mingi 90% puhtalt hetke-emotsioone. üritada midagi uuesti kirjutada, kui sa samas konkreetselt seda asja enam ei tunne, on nagu imelik. aga mis siis ajendas kirjutama?
ma polnud seda siiamaani vaadanud. mitmed inimesed olid soovitanud, et ma peaks seda kindlasti vaatama. et mulle kindlasti meeldiks. mingil põhjusel oli see kassett juba umbes juunikuust mul riiulis, aga polnud sealt kordagi makki jõudnud. no ja vot nüüd jõudis. ja ma mõtlen praegu, et inimesed, kes seda näinud on.. kui ma olen nende seltskonnas öelnud mingeid asju.. et huvitav, kas nad on mõelnud, et ma olen need sellest filmist võtnud? liiga imelik. mingeid sellised äratundmishetki oli natuke liiga palju - a la selliseid "fak off, ma reageerin sellisele asjale täpselt samamoodi!" või siis "kurat, ma olen alati mõelnud, et huvitav kas ma olen ainus inimene, kes nii mõtleb?". hästi veider. see film oli high fidelity.
tegelikult oli mu 2 korda kadunud postitus põhiliselt kahest asjast. esimene rääkis nimekirjadest. nimelt juhtus selline asi, et mul tuli üks öö lambist enne magamajäämist selline veider fakt meelde, et ma olen kunagi ühe korra elus läbiviinud korvpallitrenni. nagu tõelist trenni tõelises korvpallikoolis, mitte mingit lambiteemat - täiesti võõrastele inimestele ja täie tõsidusega. ja siis hämmastas mind see (mu mälu suudab mind jätkuvalt üllatada), et miks ma sellise asja täiesti ära unustanud olin. et miks mulle mingi viimase 4-5 aasta jooksul seda kordagi varem pähe pole tulnud? et see mälestus on kogu aeg seal olnud, aga pole kordagi pinnale kerkinud. ja sealt edasi hakkasin mõtlema, et see on üks nendest asjadest, mida ma pooleldi olen kunagi teha tahtnud. ehk siis - kui paljud inimesed on a la telest korvpalli vaadanud ja mõelnud, et huvitav kuidas oleks seal treeneri kingades olla. et kuidas oleks seal platsi kõrval olla ja otsuseid langetada ja kuidas oleks igapäevaselt meeskonda juhtida ja treenida. siin tuleb jälle see mängu, et see pole ju reaalselt nagu unistamine - paremal juhul ainult pooleldi. selline mitte täie tõsidusega unistamine. nagu see britneyga seksimise või kosmosesse lendamise mõte. et võid ju korraks mõelda, et huvitav kuidas oleks, aga see hajub nagu üsna kiiresti ära. ma pole ka kunagi unistanud mingiks korvpallitreeneriks saamisest, aga kui tekib võimalus kasvõi natukenegi proovida, siis kindlasti prooviks. britney ja kosmose ka. näiteks - kui paljud inimesed on mõelnud selle peale, et kui neid presidendile või näiteks bill gates'ile või paul allen'ile tutvustatakse ja nad sellisesse olukorda satuvad, et avaneks võimalus rääkida - siis millest nad räägiks? mida sa küsiksid? mida sa ütleksid? no ja samas sa ei pruugi sellel mõttel eriti pikalt peatuda, sest ei ole nagu eriti tõenäoline, et selline asi sinuga reaalselt juhtuks. no vot. mu õega on see presidendiasi juhtunud ja bill gates'i ja paul alleni asi vist juhtus mingi nädal aega tagasi.. sürr. ja paneb mõtlema, et äkki ei olegi kõik nii kättesaamatu, kui tundub. õeteemast ei saa ma ka üle - kohati on mul ikka väga selline tunne, et meil on õega elud vahetusse läinud. tema võiks olla maru rahulik pereinimene ja mina karjäärihunt. ma oleks ju tegelikult võinud medaliga lõpetada, ma oleks pidanud pärast keskat ameerikasse minema, ja ma oleks võinud ka magistrini välja täielik cumlaude õpilane olla. eelkõige oleks ma väga kindlalt pidanud olema nendel töökohtadel, millel mu õde olnud on (ja on ka praegu!). kohati on see lihtsalt liiga imelik. imelik just selle pärast, et õde on nii karmi raja mulle ette trampinud, et aeg-ajalt tekib tunne, et kuigi mult jube palju oodatakse, ei viitsi ma isegi üritada. et pole reaalne, et ma samas teemas nii palju võiks saavutada. mitte et ma üritaks ennast välja vabandada. lihtsalt see õe teema on kohati mind ajendanud küll midagi hoopis-hoopis teistsugust otsima. umbes nii, et fak noh, ta tegi juba need asjad ära, ma pean nüüd mingi täiesti teise teema välja mõtlema. mul pole õrna aimugi, kuidas ma oma tekstiga siia välja jõudsin, aga nimekirjade teema oli selles, et ajendatuna tollest korvpallitrenni mälestusest üritasin ma meelde tuletada ja kirja panna mingeid erilisemaid asju, mida ma elus teinud olen. mingeid sellised unistusi ja pool-unistusi. ja sealt jõudsin ma muidugi edasi ka selleni, et mida veel teha tahaks. kokkuvõttes oli päris hea üllatus, mis asju meelde tuli ja mida sinna nimekirja lisada sai. mõjus tegelikult päris hea egoboostina. sest me kõigi jaoks on ju oluline olla eriline. kasvõi ainult iseenda jaoks.
teine teema puudutas pealkirja. see tuli tegelikult sellest, et ma olen viimasel ajal teinud veidralt palju sellised tööotsi, mis on kuidagi liiga konkreetselt raha pärast olnud. et umbes muidu ei teeks väga sellist asja, aga raha on vaja. ja see nagu tekitab mingit veidrat ängistust. umbes, et nagu oled iseenda peale solvunud. aga mitte selle tavalises mõttes, vaid oled nagu mingite tunnete või alateadlike impulside peale solvunud, mis kuskil sügaval su sees on. seda enam, et need keikkad ei anna nagu emotsionaalselt midagi, pigem võtavad ära. ja iseenda poolt seatud piiridest üle astuda ja sellega oma eetika vastu minna on lihtsalt imelik. kuidagi ei saa mööda mõttest, et kui kaugele ma oma piirid siis lükkan - millal tuleb see koht vastu, kus ma ütlen konkreetselt EI?
tegelikult oli selles kõige esimeses postis ka pikem lõik sellest, kuidas ma ei oska puhata, aga sellest ei jaksa enam praegu uuesti kirjutada. küll aga jaksan vist praegu veel natuke san andreast mängida. kui kellegil pole pleikarit, siis see on väga konkreetselt mäng, mille pärast see endale soetada tasub. see on fakin super mario uus tulemine. kui 90ndate alguses oli mario (ja mega man!) piisav põhjus nintendo ostmiseks, siis nüüd on san andreas seda pleikar2-ga. ja mis puutub mängimisse, siis pleikar ongi tegelikult viimasel ajal mu igapäevane puhkus igapäevastest asjadest. kunagi vast pikemalt..
netis pole peale indiana ja detroiti mängus juhtunud lahmimise kommentaaride (ma olen täie rauga mängijate poolt. fak off, kuradi ajudeta fännid) suurt huvitavat midagi väga olnud. kui siis ainult see - porr on hullem kui crack :
http://www.wired.com/news/technology/0,1282,65772,00.html?tw=rss.TOP
edit: leidsin natuke huvitavamat asja ka :)
http://www.mosnews.com/news/2004/11/15/spaceengine.shtml now take us to warp!
