fuck, ma olin esimese kahe looga müüdud. või noh, tegelikult juba esimesega. pärast kõige esimest trummi-droppi oli kõik selge. kuulasin esimese loo lõpuni ja kuna ma teist lugu olin juba kuulnud, siis panin esimese veel korra uuesti. sellest täiesti piisab ja ma vist ei kuula rohkem. minus leidub ikkagi nii palju naiivsust, et usun end leidvat mingil hetkel nii palju aega, et saaksin selle plaadi (siis juba PÄRIS plaadi) rahulikult klappidega (või siis VÄGA suurte kõlaritega) mingi pehme asja peal lösutades ja CD vahelehte lapates kuulata..
jah, ma räägin uuest prodigyst. internetis liigub. ma nagu väga ei teadnudki, midagi olin kuskilt umbes kuulnud, et varsti peaks singel tulema. tuligi - eelmise nädala oli mtv fresh pick. ja album tuleb järgmisel nädalal. ma ostan, ostke te ka. tegelt ma ei pane pahaks, kui peale minu keegi eriti ei osta. mul on selle kollektiiviga lihtsalt natuke teistsugune suhe :)
tavaliselt küsitakse, et mis su esimene vinüülplaat oli. harva küsitakse, mis su esimene cd-plaat oli või esimene kassett. kassetti ma tõenäoliselt ei mäletaks kah, siis oli lindistamine ikkagi põhilaks ja ei mäletagi, millal mingi esimene "päris" kassett ostetud sai. või veel vähem, et mis see konkreetselt oli. vabalt võis olla mingi queeni album. või rolling stones. või michael jackson. ma mäletan oma esimest seda päris-päris originaalkassetti - need kallid kassetid, mis korraks tulid, kui poola asjad ära kukkuma hakkasid - see oli 2paci see makaveli plaat, kus hail mary ja see me & my girlfriend peal on.. (fuck, mis selle albumi nimi oligi?) - aga siis oli juba terve hunnik cd-sid kogus ja see jäigi vist tegelikult viimaseks kassetiks, mis ma nagu elus ostnud olen (ja ostan)..
..aga esimene cd-plaat! see oli the prodigy experience. kui päris tehniliselt võtta, siis esimene plaat, mis ma ostsin, oli mingi dance nation 138 või mis iganes, aga seda ma ei ostnud endale ja oma raha eest. case oli vist umbes selline, et vanemad olid kuskilt soomest muusikakeskuse toonud (way hi-tech) ja sellel oli cd-mängija ja siis oli a la vaja mingi suvaline plaat osta. nii et ikkagi see prodigy experience. see on üks vastupidavamaid plaate vist mu kogus (esimesed on ikka tähtsad ju) - aeg-ajalt otsin jälle välja ja kuulan. jilted generationit vist kuulaks kah, aga mingi värdjas on mult selle tuuri pannud (nagu ka n+1 teist plaati, ma ei saa mainimata jätta). mõlemate plaatide iga viimane drop, trummibreik, sämpel ja sõna on kuhugi sügavale mälusse talletunud. nagu ka mu kahe järgmise cd-plaadi omad - jamiroquai return of the space cowboy ja tribe beats, rhymes & life'i võin iga kell peast ette kanda. nagu see tunne, et kui plaadi peal mingi lugu ära lõppeb, siis tead juba mis kõrguselt, mis noodist, mis sõna või pilliga, mis tooniga ja kõige haigem - MILLAL järgmine lugu algab.
ja raisk, siis ma mõtlen, et mis kuradi aju mulle antud on, et mul on mingid sellised asjad mälusse justkui sisse graveeritud - samal ajal kui leian end iga päev olukordadest a la tõusen voodist püsti veendumusega midagi teha. ja siis seisan püsti sellises olukorras, et fuck ma ju sekund tagasi mõtlesin, et tõusen püsti ja teen midagi. ja siis ei suuda meenutada, et mida ma tegema pidin. see on see, miks ma kunagi räppima ka ei hakka - ma unustan kõik oma parimad riimid mingi 4 sekundit pärast nende väljamõtlemist ära :)
a hea tööpäev oli täna. lähen pärast puhkust esimest päeva tööle. istun arvuti taha. puudutan hiirt. ei midagi. vajutan klahve. ei midagi. vaatan laua alla. jah - ei midagi. selles mõttes, et ainult juhtmed - keegi oli kasti kuhugi ära tassinud. hakkasin vaikselt asja uurima ja tuli välja, et masina kõvaketas oli otsad andnud. suhteliselt ajukas, ERITI kuna mul peaks suht kogu firma üks uuemaid arvuteid olema.
those fuckin hard drives nowadays, i tell you, they up to no good..
või siis aktuaalsemas toonis -
you're no good for me, i don't need nobooooodyyyyy..
järgmine nädal :)
