A PROMISE IS A PROMISE
räägin siis leedu jutu lõpuni, muidu läheb meelest ära.
teisel päeval oli vilniuses veel soojem. 23 kraadi oli vist ametlik temperatuur. avastasin, et mamania on elu hull kokakoola fänn. ma ei mäleta, kas ma eelmises postituses juba rääkisin sellest, aga tüübil on terve magamistuba igasugust kokakoola stuffi täis. plakatid, purgid, pudelid, särgid, pliiatsid, pinalid, vimplid, whatever - you name it. põhimõtteliselt on lugu lihtsalt selline, et mamania tõesti armastab kokakoolat, noh. tüüp jõi seda nagu KOGU aeg. ja igal pool kuidagi oli alati seda - kodus oli igas toas mingi pudel, külmkapp oli täis, autos oli pagassis jne jne. kokkuvõttes mõistan ma teda hästi - eks meil ole kõigil omad veidrused, eksole :) päev edenes kuidagi nii, et sõitsin mamaniaga kaasas, kui ta linnapeal mingeid oma asju ajas ja jõudsin tulemusele, et vilnius on päris maru tegelikult. mingil hetkel korjasime viper'i, dj trick'i ja ühe breiktantsupoisi (kelle nime ma ei mäleta) peale ja hakkasime kaunase poole sõitma. sõit läks üllatavalt kiiresti - uurisin leedu hiphopi seisu kohta ja sain igasuguseid huvitavaid asju teada. valdav enamus asjadest on leedus ikka way sitemini, kui siin. imelik küll, aga nii see on. selle sõidu ajal sain ka teada, mis huumor see on, et kõik mind markoks hüüdsid. tuli välja, et mingil leedu õllel on teles kampaania, kus peategelane on mingi eesti tüüp, kelle nimi on marko. nägin mingit ühte reklaami kah, päris naljakas oli :)
kohapeal käisime mingis pizzabaaris söömas. tüübid rääkisid, et kaunas oli vene ajal mingi elu maffialinn olnud ja viper rääkis jutte sellest, kuidas ta lapsepõlves pidi kogu aeg kaklema (ta kaunasest pärit siis). mingil hetkel liitusid meiega veel kaks tüüpi - värske leedu beatboxi-battle võitja (raudselt kõige non-hiphopima välimusega mees leedus - tüsedusele kalduv, umbes 195 senti pikk, mustad kitsad teksad, tanksaapad) ja tema alkohoolikust sõber, kes oli enamuse ajast vait. pärast jõin nendega mingit leedu põhi viina, mille nimi mul meelest ära läinud on. kuna ilm oli endiselt hea, haukkasime poest veel mõned õlled ja kuna keegi ei teadnud, kas kaunases on lubatud tänaval juua või mitte, siis läksime klubi juurde tagasi. mingil hetkel sattusin ühe vanakooli joonistaja otsa, kes töötas mingi finantsasja peal ja rääkis elu mõistlikku juttu. sisuliselt rääkisime pool pidu igasugustest lambiasjadest. ahjaa - klubi oli kahel korrusel. all mängis trick vanakooli souli ja sellist trueschooli hiphoppi, üleval mängis mamania ja veel mingi kaunase tüüp. nimede peale on mu mälu muidugi kõva, seega jääb tema nimi praegu vahele. mingid kaks kohalikku bändi esinesid veel vahepeal ja see biitboksi tüüp tegi 15mintsase show. ja see mees oli ka tõesti vinge. selleks ajaks, kui ta lavale pidi minema, oli tüüp ennast jumala rihmaks tõmmanud, aga laval võttis ennast laksust kokku ja tegi elu elu hulle asju.
tagasiteel kustusid viper ja see breiktantsupoiss laksust ära ja rääkisime mamania ja trickiga asjadest, mida me vene ajast mäletame. suht huvitavaid seoseid tuli. kõige sürrim oli see, et kõigil oli nagu elu täpselt see päev meeles, kui vene väed 90-ndate alguses sisse tulid. leedus-lätis oli ju asi karmim kah, seal a la sõideti tankidega üle inimeste ja sellist stuffi.. ma mäletan näiteks mingil põhjusel jube hästi seda, kui teles neid leedu asju näitas ja rääkis, et tankikolonnid tulevad vaikselt eesti poole. ja mul on elu hästi meeles see tunne ja mõtted, mis peast läbi käisid. ma läksin õue kõrvaltänavasse ja rääkisin ühe lapsepõlvesõbraga, et fuckin hell, vist läheb sõjaks. 10-aastasel poisil pole ju just kõige paremat ettekujutust sellest, mida sõda reaalselt tähendab. filme oled näinud, raamatuid oled lugenud ja jutte oled kuulnud. aga see tunne, et see kõik võib reaalselt sinu kodutänaval lahti minna, oli kuidagi jube hirmuäratav. mingil põhjusel on hästi meeles. igatahes trickil ja mamanial oli kah hästi meeles.
kuskil 7-8 ajal hommikul jõudsime mamania juurde lõpuks ja kustusime mõlemad minutipealt ära. saime vist kuskil 2 tundi magada ja siis pidime juba linna lendama, et riia bussi peale jõuda.
kurat, ma olen müstiliselt väsinud ja jutt ei tule kuidagi loomulikult. ma magan natuke nüüd ja kirjutan millalgi edasi.
a muideks - ma ei suutnud ennast jälle tagasi hoida. latest addition -
nike air uptempo ultramatic
