RESPECT THE MANGO, B*TCH

jäin siis lõpuks haigeks ja midagi sellist ma enam-vähem ootasin ka. et umbes mingit suvalist gripiviirust põen nagu fucking leetreid. olen täna terve päeva kodus pikali olnud, natuke üritanud arvutis mingeid asju teha, vaatasin korvpalli ja c.s.i. 4 hooaja esimesed 10 osa ära.. halb on. higistan nagu värdjas, nõrk on olla ja keskenduda ei suuda. kirjutasin mingi 2 salmi riimi, kuulasin nerdi plaati veel natukene ja hetke seisuga olen umbes 140 taskurätikut täis nuusanud (true! no lie!). saksast saadeti mingit türgi räppi ja videoid, peaks neid millagi vaatama. kanadast tuli lõpuks mu "i'm lovin it" kohale (võttiski ainult 3,5 kuud). vähemalt on see ametlik promo edition, mida vist üldse suht piiratud koguses tehti. plaadipede, nagu ma olen, lihtsalt PIDIN selle fakti välja tooma. plaatidega on nii, et järgmisel nädalal pidi dancemixist mingi nätakas tulema. nädalavahetusel läks mingi viis sotti ja eile sain ligi 3-kilose arve veel. kõige tobedam on see, et mingeid asju on topelt tekkinud. kui keegi tahab ära osta, siis andke aga julgelt teada:

Ludacris - Southern Hospitality 12"
Nas - Illmatic LP (1 plaadi peal - originaal release)
Janet Jackson - That's The Way Love Goes / Got 'til It's Gone 12"
Montell Jordan - This Is How We Do It 12"
Jay-Z - Change Clothes 12"
Pete Rock & C.L.Smooth - Shine On Me 12"
Snoop Dogg - Just A Baby Boy 12"
Ed O.G. - I Got To Have It 12"

aga mangost nii palju, et luksemburgist jäi mulle külge. õhtuse beef jerky või juustupulkade närimise asemel on nüüd teemaks hoopis üks mango. koorid ja lõikad vaikselt ja saad suht kõhu täis veel enne magama minemist. proovige, hakkab meeldima :)

uusi ketse tahaks. cityspordis pidi allahindlus olema. aga on umbes miljon muud asja, mis oleks vaja ära maksta. ma lähen juba kergelt närviliseks. mu kõige uuemad ketsid on vist mingi... 4 kuud vanad??? misssasssssjaaa.

WONDERFUL PLACE

www.orkut.com on teemaks. see, kuidas sealne community kasvab, teeb kogu blog-scene'i selliseks so-yesterday asjaks :) juba on esimesed intriigid, ja "äh, miks TEMA sul listis on"-tüüpi asjad.. mis asja mõte on? keegi poleks seda paremini öelda saanud, kui taavet - "võidab see, kel on surres rohkem sõpru".

aga nädalavahetus oli tartus. räpp, disko, energiajook cunt, keskealised träänsihuvilised, lauamängud, piinlik lõuna mälu-eelses seisundis meestega panges, noorteüritus illusioonis, palju autoga sõitu ja jöbisemist, korvpall.

SHIT HAPPENS, JUST BLOW IT OFF

grand agent oli lahe. kut-l oli äge. viimane tuleb kindlasti lähiajal veel siia. võib-olla tuleb esimene kah kunagi. kui teid huvitab et kuidas läks, siis live oli vinge, stuudios sai midagi tehtud ja laupäeval prives läks veel korralikuks napsutamiseks kah. täiskomplekt. kui teid huvitab, kuidas finantsid (vaata: eelmine postitus), siis tänu diilidele ja sponsoritele tulime pea-aegu otsaga kokku. huvitav seik oli muidugi see, et garderoobist pakuti inimeste arvuks 600, pileteid oli aga mingi 350. ma ventileerisin siin nädalavahetusel ennast enamvähem juba ära. seega - no comments. esmaspäeval läksin poodi ja ostsin paki pelmeene, kaks õlut, kamashokolaadi, saia ja piima. ayo, we're living large, eksole.

pealkiri? midagi a la last night a dj saved my life. mul päästis elu see uus nerd. see on tunduvalt parem, kui advance'i pealt tundus. täiesti geniaalne kraam. läbinisti naiivne ja carefree, samas täis mingeid maailma ajukamaid mõtteid, millega relate'ida. hiphop.ee-l loosime mingi hunniku neid tõenäoliselt järgmisel nädalal.

pole küll absoluutselt võrreldavad asjad, aga kui näiteks g-unit'it siia kõrvutada (mille arvustust ma juba poolteist kuud lõpetan), siis näiteks millegi tegemise taustaks sobivad mõlemad ideaalselt. vahe on selles, et g-unitil jäävad meelde sisuliselt ainult refräänid, nerdil aga terved lood..

aa, üks spetsimaid asju ka, mis grand agent'i suust välja tuli - rääkisime lõunalauas muusikatööstusest, obie trice'ist, bubba sparxxxist, neptunesist, lil jon'ist ja kanye westist ja tüüp ütles mingi sellise mõtte - "you know what? everybody wins the lottery once.."

SOUR AS A F*CK

kusjuures see asi, et ma ei maga, läheb üle keskmise hapuks juba. imelik on sellest enam üldse rääkida. mida ma jahun mingist asjast, mis on igapäevases rütmis umbes sama loomulikuks läinud, kui söömine? kõik. ei räägi sellest rohkem.

täna päästis üks kõne ja üks süütu msn-i vestlus mu märtsikuu. mul oli konkreetselt terve märtsikuu peale 1 keikka bookitud. ja ma ostsin veebruaris mingi 15k eest plaate.. et see pole väga hästi tasakaalus ühesõnaga, kui keegi aru ei saanud. täna sain ühe mängimise veel siis ja veel mingi ajuka "alusta 15-minuti pärast ja lõpeta (oot mis see kell ongi) 8:38 hommikul"-tööotsa. easy money. vahelduseks hea ka jälle midagi teistsugust teha.

õega rääkisin täna pikalt. õel oli kass. õde tahab välismaale ära minna. fuck, kui ma oma õde oleks, siis ma elaks mingi 3 aastat juba kuskil välismaal, ma arvan :) sürr ongi lihtsalt see, et mu õde on nagu karjääritegemise mõttes superwoman ja tal läheb väliselt nagu hästi, tänan küsimast. AGA. ta on nagu mingi elu tiptop koha peal, aga teenib ainult slightly rohkem, kui mina oma hustle'imisega :) ja siit maalt läheb midagi nagu peeti. tal on cum laudega lõpetatud magistrikraad ja ta töötab juhtival positsioonil ühes kõrgelt respekteeritud rahvusvahelises suurfirmas. mul on (ajuvabalt pikaks veninud) kõrghariduse omandamine alles pooleli, töötan ametlikult poole kohaga riigiasutuses, mängin plaate, korraldan üritusi ja teen mingit 6-7 asja veel, millest ükski reaalselt täna raha sisse ei too. ja mu õde teenib minust SLIGHTLY rohkem. kui ajuvaba see siis on? ok - tugev vahe on tegelikult selles - tal on stabiilne ja garanteeritud sissetulek iga jumala kuu. mu sissetulekud võivad kuude lõikes kõikuda mingi 600-700% jaa, need nullid on õiged. samas, ma saan justkui hakkama. kui mingi keerulisema kuu vahele viskab (nagu käesolev märts siis) ja tõesti raha pole, siis ma olen millegi pärast sellise suhtumisega, et pole hullu - I'll always get more. ja õnneks see tõesti on ka nii.

ma oleks jumala chill, kui ma saaksin pärast seda GA üritust endale mingi 4-5 päeva kuskil täiesti võõras keskkonnas lounge'imist lubada. aga sittagi. ma arvan, et pärast seda üritust tõmban rihma koomale ja lähen ostan poest pakipastat ja kaks pilkut.

aa huvitav asi veel - tõlkisin mingit viinajoomis-teksti ja raju tahtmine tuli juua. konn on sisuliselt otsas. imelik.

internetis juhet lahti harutades avastasin: eesti esimesed blog-o-pruut-ja-peigmees-paaris?

selle nädala lost&found:

one thing I do is keep em different, and far from yours

DOPE AS A F*CK (nigger cowboy hääldusega, loomulikult)

aa, viimane post @ kalm on ka super. vaadake. kuulake. huumor. spets :)

LENDA VÕI SURE ÄRA

nii palju, kui ma kuulnud olen, siis see uus n.e.r.d.-i plaat on üle igasuguse mõistuse hea. ilmselt paljudele ei meeldi. ja tõenäoliselt vääääga paljudele meeldib :)

advance'i pealt kuuldud lugudest on lemmikud praegu "breakout", "wonderful place" ja "backseat love". tahaks tervet plaati juba ruttu kähku kiiresti.

PROMO

Grand Right Now

SO THIS IS WHAT THEY MEANT BY SOUL?

värskendav. tõeliselt värskendav. need paar päeva olid umbes täpselt see, mida vaja oli. eelmisel nädalal hakkas tervis ära kukkuma ja nüüd on ausalt kuidagi värskem ja parem. keha kehaks, aga mõistus ja vaim on nagu tõeliselt värsked. come here, my pony!

sain nädalavahetusel ka kinnitust sellele, et eestlase hinges on mingi värk, mis ei lase rahul olla sellega, mis hetkel olemas. erinevate inimeste puhul väljendub see ka erinevalt, kusjuures. parem variant on, kui see "värk" sunnib sind edasi pürgima ja alati enamat nõudma. halb on see, kui sa fuckin vingud iga viimase väikese asja pärast, mis sulle parasjagu ei meeldi (kuigi su elus on kõik rohkem kui okei). nägin mõlemat äärmust ja ka mingeid vahepealseid tüüpe.. ja nägin ka ennast peeglist ja mõistsin, kus mida muuta vaja on. ja üle mitme aasta olen seadnud esimese hooga ebareaalsena tunduvad eesmärgid. ma tean jälle, mida ma tahan. ma tean, mis mulle reaalselt midagi pakub. mul tuli meelde, mida ma naudin ja mis mind rahuldab. ja kõige selle peale olen üllatunud, sest siin pole midagi uut. ma mõtlesin samu asju mingi 6 aastat tagasi. mis siis vahepeal juhtus?? müstika.

muusikast - d-12 uus singel on üllatavalt tugev. pange tähele, et kui sellele õige video tehakse, siis on korras. u heard it here first :)

ja nädala soovitus - grand agent "who programmed us anyway?" kev brown remiks. huvitav, kas midagi saab veel valesti minna? põhimõtteliselt saab veel absoluutselt KÕIK valesti minna, aga nagu reaalselt? selline positiivne ürituse-eelne sumin on sees juba. päris ammu pole midagi sellist olnud..

NEW&OLD

madis kinkis mulle sünnipäevaks uue lizz fields'i plaadi (aitäh, sõber - see läks ausalt südamesse). kui reeglina peetakse plaati magedaks kingituseks, siis mulle on vist raske midagi paremat kinkida, kui üks t?eliselt huvitav ja hea plaat. mõni uus artist, kellest kuulnud pole. mõni album, mida olen ammu tahtnud, aga pole viitsinud taga ajada.. jah! "the new philly soul singing sensation" on plaadi peale kirjutatud. mingit sensatsiooni on tnapäeva nu-soulis reaalselt vist suht keeruline korraldada. sensatsioon ongi umbes see, kui sa oled uus artist ja keegi on valmis su albumit välja andma ja ka pushima. sensatsioon on see, kui sa teed midagi veidi teistmoodi ja erined tavalisest natuke rohkem, kui tavaliselt. piisavalt palju, et tähelepanu äratada. ja tõeliselt HEAD nu-souli artistid, kes teiste hulgast esile kerkivad, on reeglina need, kes lükkavad piirid kaugemale. see on see, miks mulle meeldib d'angelo, see on see miks mulle meeldib spacek ja miks mulle meeldib näiteks dwele või hoopis remy shand. need mehed (hmm - nimetasingi kõik mehed? lisaks siia erykah badu ja jill scott'i näiteks veel) on ühest küljest tugevalt traditsionaalse põhjaga või on siis nende muusika essence'is tunda erinevate klassikute mõjutust. nojah - ja teisest küljest panevad nad kõik ikka kahesajaga hullu. võtke näiteks brand new heavies või incognito - kõik on traditsionaalne ja äratuntav. teisel kuulamisel (või juba esimesel) tunnetad harmooniajärgnevusi või laulad mingitele kohtadele kaasa. kõik on lihtne ja kergelt omaksvõetav - ometi on neil kõigil mingi maailma spetsim twist, mis nad originaalseks ja teatud mõttes ka ainulaadseks teeb. kas lizz on sensatsioon? ausalt, ma ei oska öelda. üllatab natuke, teisest küljest on just palju sellist klassikamaitset tunda. seikleb kuskil piiride lähedal küll aeg-ajalt.. tähelepanu igatahes äratas - väga tõenäoliselt oleks ma ta plaadi mõned päevad hiljem ise ostnud :)

aga plaadist? huvitav on see, et tavaliselt ma kuulan suht palju tekste, aga selle plaadi puhul praktiliselt üldse mitte. pigem jäävad kõrva mingid back-vocal'id. see sound on kuidagi ajuvabalt hüpnotiseeriv. vähemalt praegu on. pärast 20ndat kuulamist tõenäoliselt enam ei ole. aga võib-olla on ka. eks ma annan teada :)

ahjaa, vanemat portishead'i meenutab. ma oleks pärast pisikest mõttepausi praegu tahtnud kirjutada, et kui portishead'i tüübid oleks mustad, siis nad võib-olla teeksid sellist muusikat. et nagu black portishead.. aga see poleks vist päris aus. lizz on kõvasti pehmem. ja samas täiesti üllatavalt depressiivne. magusalt depressiivne. heas mõttes. nagu ka portishead :)

a ma sõidan korra ära nüüd. põhimõtteliselt ei peaks seda fakti isegi postitama vist, ma nagunii blogin umbes 5-päevaste vahedega..

HAS IT COME TO THIS?

reeglina mulle ei meeldi sünnipäevad. see aasta polnud selles mõttes ka eriline. tõmbasin reedel ennast hollywoodis kõrgendatud meeleollu, jöbisesin räpimeestega ja tegime ka pisikese puff daddy stiilis afteka ("...puff puff puff and you can call me daddy"). värskendav. ja väsitav. olid sõbrad, oli lõbus. enamus ei teadnudki, et mul sünnipäev on ("ähh, PÄRISELT on täna vä?"). legendaarne.

ja laupäeval ehk siis õigel päeval oli kõik nagu veel legendaarsem. vanemad ei kinkinud mulle midagi, oli mingi tüli-moodi värk, oli pidu privés, kuhu pea-aegu, et mitte keegi sõpradest-tuttavatest ei tulnud. pidin algul veel sinna mingid joogid-värgid tellima. jumal tänatud, et seda ei teinud.

mitte et ma kassiks eriti selle pärast. ma olen nagu seda juttu alati rääkinud, et kui sa hoolid inimesest, siis hooli temast nagu läbi aastate, mitte fucking kolmel päeval aastas - a la sünnipäev, sõbrapäev ja jõulud või midagi taolist. ehk siis selles mõttes pole see sünnipäeva teema oluline. mõtlema pani hoopis see, et need inimesed, kes sünnipäevale ei tulnud - nendest pole ka muidu palju kuulda olnud. 21. sajandi gift & the curse - tehnoloogia juurutamine igasse vähegi võimalikku eluvaldkonda - on asjad nii kaugele viinud, et mingisugune 70% terve päeva suhtlusest pole enam personaalne. küll lobised kellegiga msn-is, küll kirjutad kellegile e-maili või toksid sõnumi ja aeg-ajalt võib-olla ka helistad.. ja kurb on see, et sealt kaugemale ei viitsi suur osa inimestest enam üldse mõelda. isegi helistamiseni ei jõuta enam väga. et näiteks kasvõi seesama sünnipäeva näide. mulle helistasid vist mingi 2 inimest ja üks neist oli mu vanaema. siit ka vastuargument, et helistamine on oh-so-90's.. tegelikult ei ole ju? kui mugavaks ja mille arvelt siis tasub minna? suhete arvelt? sõnumi saamisele eelistan iga kell kellegi häält kuulda.

mingi hetk oli mul elus, kus ma ei viitsinud konkreetselt inimestega rääkida. see oli umbes siis, kui mul oli teine väga valus kukkumine ja vist siiani elu suurim depressioon. ei tahtnud. telefon oli vastumeelne. aga sellest sain ma üle ja muutusin tagasi iseendaks. ja päris minale meeldib inimestega suhelda. on alati meeldinud. ilmselt jääb alati meeldima.

et mis ma öelda tahtsin? võtke telefon ja kutsuge mõni sõber, keda jube ammu näinud pole, näiteks lõunale. on ju kindlasti olemas inimene, kellega pärast paariaastast lahusolekut kah automaatselt klikiks? kellega ei peaks söögi kõrvale mingit punnitatud viisakusvestlust arendama? kindlasti on teil endal ka ju millegist rääkida? mis teid tagasi hoiab?

tsiteerides klassikuid ja see on tegelikult diip - kosketelkaa toisianne..

KEEGI EI TEA

..kas või kui palju tegelt meid ja meie generatsiooni see värk mõjutanud on.

link

HE'S A JOLLY GOOD FELLA

a et mul on sünnipäev homme. kui keegi tahab kas täna hollywoodi või homme privesse õnne soovima tulla, siis kontakteeruge ja andke teada..

W H O A

tänane muusikaelamus oli norah jones, aga sellest veel võimsamalt mõjus täiesti lambist mtv3 peal näidatud 1967. aasta film " the incident". stoori oli kahest tüübist, kes võtavad ühel ööl new yorki metroorongi suvalises vagunis sõitvad reisijad "pantvangi". jutumärkides selles mõttes, et terror on nagu vaimne - järjest võetakse läbi kõik reisijad ja puudutatakse nende kõige õrnemaid kohti. ja vagunist välja kedagi ei lasta. samas vägivallani ei minda. tüüpe on ainult kaks aga inimeste passiivsus, ükskõiksus ja argsus laseb neil kogu vagunitäit inimesi järjest vaimselt terroriseerida. selline legendaarne ühistranspordi juhtum, kus asjasse mittepuutuvad inimesed vaatavad lihtsalt kõrvale ja teevad nägu, nagu nad ei kuuleks. selles konkreetses filmis oli see olukord muidugi selgelt üle võimendatud - nii, et see muutub nagu painajalikuks. a la mustanahalist sõimatakse neegriks ja ühe sõdurpoisi kallal, kel käsi kipsis, ilgutakse et kas sind ei õpetatud korralikult sõdima, et sa vigane oled. ja keegi midagi ei ütle ja vahele ei lähe kunagi. ühe vanema paari provotseerimine lõpeb hoopis sellega, et paar läheb hoopis omavahel tülli ja lüüakse TEINETEIST. ülesehitus on eriti loogiline, kulminatsioon on hull ja hästi palju spets väikeseid detaile on. soovitan :)

RUBRIIGIST "ELAMUS"

see uus norah jones on ju ERITI hea! tükk aega mõtlesin, et uue albumi peaks ikka ostma. see on lihtsalt uskumatu, kui lihtsalt ta mingi pildi maalib ja kui kergelt samastuma paneb. lihtsuses peitub võlu, eksole.

drawing lines above my head
but the fan keeps spinning over me
just my toughs to keep me company

now I know I'm ready
for the night into a glass
and I sip it slow to make it last

meet me outside above ground
I'll see you on your way
I'll be with you someday, someday..

YESTERDAY, I ROLLED THROUGH THE HOOD

FO SHIZZLE

päris sitt spämm tuli :)

-----Original Message-----
From: prince allens [mailto:crackajacka@cable.com]
Sent: Thursday, March 04, 2004 12:09 AM
Subject: Rap Batle

Yo limp dizzle, I got the salooshin to yer bodies palooshin'. Take one dose of thizz, give that ho a kizz, drop yo draws, she'll luv how hard it izz. She be breaking down your door, begging for more. Spreadin' them legs like a dirty wh*re...

- Life just seems to flow with Ciliazz. Don't want any dis, then flow owt with our lizt.

World famous rapper, Shawtie Flave of Dawty Soüth Reckardz

FUCK ME

kuulge varem oli nii, et kui keegi mingi kommentaari kirjutas, siis ma sain selle e-maili peale ja tore oli. nüüd enam ei saa. kuhu ma midagi kirjutama pean?

ja täna lähen ma kooli. fo rell.

GROUPIE LOVE

fifty like a lollipop, lick me baby
then lick dr.dre and shady..

kas sa ise ei saa aru, et see on nõme, mis sa teed?

YOU WANNA SEE THE KWAITO TECHNIQUE, SON?

OFFICIAL! 19ndal märtsil on Von Krahli Teatri suure saali laval GRAND AGENT! kui keegi vahele jätab, siis on LOLL :) ma olen korra laivi näinud mingi 2-3 aastat tagasi, siis oli raju ja arvan, et nüüd on veel rajum. korra mõtlesin, et ei kilka enne sellest, kui kõik nagu konkreetselt paigas on. samas siis peaks vist ürituseni suu kinni hoidma (kui nüüd slum village näide jälle üles võtta)..

selle nädala teemaks oli suht mu tööd ja jebimised ja kuidas ma mingil tobedal põhjusel teen asju inimestele või nende eest, kes mu f-ing rabelemist absoluutselt ei hinda. ei hinda mind. ei hinda seda, mida ma teen. ei oska hinnata seda, MIKS ma seda teen. lubasin endale, et see jääb fucking viimaseks korraks. nagu ausalt. ja samas ma tean, et leian ennast jälle mingi aja pärast sarnasest olukorrast, kus inimesed, keda ma sõpradeks olen pidanud, teevad mingit täielikku fucking müstikat ja käituvad nii ajuvabalt, et see ei mahu mulle pähe ja siis ma fucking JÄLLE olen nii, et "a see selleks, ma tean, et talle meeldiks, kui asjad nii läheks".. nädal kulmineerus pühapäeva õhtul sellega, et üks inimene ütles mulle näkku, et ma olen õudne egoist. täiesti teises olukorras küll, aga ikkagi läks kuidagi tavalisest rohkem hinge. aeg on enda eest hoolitseda. ma võin näidata - ausalt - mida egoism tähendab. minu näitel võib sõna egoism teie kõigi jaoks täiesti uue ja hirmuäratava tähenduse saada. ma ei tee isegi mitte nalja sellega. ja tegelikult on ikka nii, et ma hoolin kõikidest inimestest liiga palju. ja see on ainult fair, et ma ütlen LIIGA..

õnneks lõbustas mind täna hiphop.ee board, mida üle pika aja natuke lugesin.. mingi teema oli ühe noorte räpipeoga kuskil balti jaama lähedal, mille ment oli laiali ajanud, sest elu palju alaealisi oli vist üritusel või midagi taolist. igatahes sellest teemast hiphop.ee boardil üks lahedamaid ja sisutihedamaid lõike:

lalalaaaaaa 29-02-2004 13:07
ei jumala lahe olid kuidas mendid sial nussisid aga jamh teqlt see enamw2hem vst suiccetamise p2rast:S

parem kott 29-02-2004 13:25
tra te tatid suitsetate ja joote siis. ja siis tulete veel siia ka tõmblema. ärge tulge parem üldse sellistele pidudele siis.

tsauka suured karsklased ja möllumehed 29-02-2004 13:46
muidugi ei tule enam

aastad 85-95 29-02-2004 14:12
Kas keegi võiks siia teema alla postitada mõned sellise ajastu kõvemad ja asjalikumad räpp muusiukud.


positiivsemas toonis - kanye westi album! rets. rets. rets. lemppar on vist "all falls down", kerge mingi selline rassismivihje ärritab, aga lüüriliselt on kogu plaat üllatavalt tugev. julgen soovitada. ja kõige õigem on nii tutvuda, et paned nädalavahetusel kodus vedeledes plaadi peale ja loed mingit ajakirja või koristad tuba või paned kasvõi tihasele pekki. et plaat repeat'i peale ja umbes pärast 3-ndat korda hakkab täiega tööle. testitud, töötab.

man I promise, she's so self conscious
she has no idea what she's doing in college
the major that she majored in don't make no money
but she won't drop out, her parents will look at her funny
now, tell me that ain't insecure
the concept of school seems so secure
sophmore three years aint picked a career
she like fuck it, I'll just stay down herre and do hair
cause that's enough money to buy her a few pairs of new airs
cause her baby daddy don't really care
she's so precious with the peer pressure
couldn't afford a car so she named her daughter A-lexus
she had hair so long that it looked like weave
then she cut it all off now she look like Eve
and she be dealing with some issues that you can't believe
single black female addicted to retail