endiselt sport
http://www.sltrib.com/2003/Jul/07092003/sports/sports.asp
kommentaariks nii palju, et lakersi mehed üritavad los angelesis madridi reali korvpalli versiooni teha. täiesti ajukas.
kes tausta ei tea, siis lakers on olnud nba meister 2000-2002 ning saavutanud need 3 tiitlit eelkõige tänu oma superduuole - noore superstaari kobe bryanti (kes muide valiti nba-sse samal hooajal, kui müürsepp (umbes 15 pick'i varem) ja liiga kõige liikuvaima "suure mehe" shaq o'neali näol. mainimata ei saa jätta ka treener phil jacksoni panust, kes enne lakersisse asumist viis 90-ndatel chicago bullsi (küll jordani juhtimisel) 6 korda meistritiitlini. phil oli paadis eelmise dekaadi powerhouse'is ja paistab, et lakers peaks teise aastatuhande esimesel kümnendikul vähemalt pooled tiitlid võitma. loomulikult on bryant'it võrreldud ka jordaniga ja mõne koha pealt pole need võrdlused isegi väga kohatud. samas on selge, et ei tule kunagi teist jordanit - nagu ei tule kindlasti ka teist bryant'it. mj on bryantile pigem nagu mentor vist - ma usun, et selles, et bryant nikest sellise lepingu sai, mis pole puhtalt endorsement deal, on ilmselt puhtalt mj soovitusel.. ehk näeme 5 aasta pärast näiteks nike tütarfirmana välja ujumas bryant footweari või air bryant'it või midagi muud sarnast.. aga igatahes teemasse tagasi - lakers põrus sellel aastal playoffides, eelkõige selle pärast, et powerforwardi positsioon on neil sisuliselt täitmata ja derek fisher on pigem selline hea back-up mängujuht, kui esiviisiku mees. ma olen endiselt veendunud, et see oli lollus, et lakers ron harperist (see mees, keda kunagi 90ndatel bullsi mänge vaadates kogu aeg jordaniga segi aeti) loobus, aga see selleks.
niisiis, sellel suvel lõppesid lepingud sellistel superstaaridel nagu gary payton ja karl malone. gary payton valiti liigasse 90ndal aastal (muideks 1 ringi 2. valik) ning ootused tema suhtes olid kõrgel, kuna mees oli juba college'is väga head mängu näidanud. talentscout'id kiitsid tema tugevat kaitsemängu ja ebaisekat mängustiili. seattle supersonicsil, kes paytoni 90ndal aastal esimese ringi 2. valikuna võttis, oli juba eelmisel aastal õnnestunud oma koosseisu soetada tõeline underdog - esimese ringi 17. valikuna (mille seattle omandas philadelphialt) võeti otse keskkoolist (ta küll käis 2 aastat college'is, aga ei mänginud seal korvpalli) liigasse hüpanud 20-aastane ääremängija shawn kemp.
vaadake, 90ndate alguses olid asjad natuke teistmoodi. skaudid ei jälginud just eriti palju keskkoolimängijaid - selline hype, nagu lebron james'i ümber praegu, oli 10 aastat tagasi nagu täiesti mõeldamatu. keskkoolimänge ei näidatud teles ja isegi ncaa coverage oli nation-wide meedias sisuliselt olematu. enivei siis, kemp võeti 17. valikuna esimeses ringis (seattle'il oli 16. ja 17. valikud) ja tol drafti-õhtul karjus rahvas saalist booo, kui kempi nimi välja öeldi.. noh.. jah.. :) pärast kempi tulid esimeses ringis veel tuntumatest nimedest b.j.armstrong (hiljem bullsi koosseisus) ja vlade divac, kelle lakers võttis esimese ringi eelviimase valikuna. selge on see, et seattle'i jaoks tasus see riski võtmine 200-ga hiljem ära.. skaudid pakkusid hiljem, et kui kemp oleks need kaks aastat trinity college'is palli mänginud, siis oleks ta üsna tõenäoliselt 89nda aasta drafti esimene valik olnud (lihtsalt infoks, et see kuulus tol aastal sacramentole).. aga sellest draftist siis nii palju, et enne kempi võeti ikka väga lambi mehi küll - pervis ellison oli esimene, danny ferry teise valikuna, stacey king, randy white, todd lichti??? where are they now???
kemp näitas juba oma esimesel hooajal suurepärast füüsist ning meeletut potentsiaali. esiviisikus mänginud xavier mcdanielile (the x-man!) vahetust mängides ning tervel hooajal küll keskmiselt ainult 13 minutit per mäng mänguaega saanud, muutus kemp väga kiirelt seattle'i fännide ja ka espn-i highlightide jälgijate lemmikuks. peale selle, et ta oma esimeses pealtpanekuvõistluses 4ndaks jäi, on vast kõige ilmekam lugu tema rookie-hooajast see, kuidas ta üle sacramento kingsi tsentri donki laksama läks ja pea vastu korvirõngast niimoodi puruks lõi, et see vajas 5 õmblust. kemp ei tundnud aukartust suuremate ja kogenenumate vastaste ees ja võib-olla oli just see tema suhtumine, mis pani seattle management'i nägema kempi ja paytoni duos tulevikupotentsiaali. X-Man oli kempile võib-olla mõnes mõttes isegi eeskujuks - noore Xavieri mängus võis leida sarnaseid elemente kempi omaga - mõlemad olid kõrge lennuga, meeletult hea füüsisega ja mängisid alati kogu hingest. Mcdaniel oli võib-olla natuke kuumema verega (kakles näiteks 92 aasta finaalis jordaniga) - kemp oli nagu rohkem chill. Igatahes, Mcdaniel vahetati eddie johnsoni vastu phoenix sunsi ja Kempile avanes koht esiviisikus. kemp otsustas tõestada, et ta väärib seda võimalust - oma teises mängus esiviisikus viskas ta 30 punkti ja võttis 10 lauda, samal aastal jäi ta muideks pealtpanekuvõistlusel teiseks (ma olen tänase päevani veendunud, et kui ta oleks oma viimase dongi sisse laksanud (mul on sellest plakat muideks :)), siis oleks võinud dee brown ka kaks kätt silmade ette panna - see oli lihtsalt liiga hull). igatahes, Seattle jõudis tol aastal isegi playoffidesse, aga kukkus esimeses roundis Portlandi vastu kohe välja. payton liikus nate mcmillani asemele esiviisikusse ja hakkas seal korralike numbreid näitama. järgmisel aastal anti seattle'i treenerile kinga (ma ei mäletagi, kes see oli) ja tööle võeti george karl (muideks oli mees eelmisel hooajal olnud madridi reali peatreener - korvpalli madridi real, eksju). see tiim koos veteranide hersey hawkinsi (feed the hawk!), ricky pierce'i ja nate mcmillaniga läks päris kaugele. iga aasta, george karli, paytoni ja kempiga mindi playoffidesse, korra ka finaalidesse, kus küll chicago bullsile 6 mänguga kaotati.. kõige mälestusväärsem ongi vast nende esimesed ühised playoffid 92. aastal (kemp oli 22-aastane, payton 23), kus seattle võitis esimeses ringis golden state'i mängudega 3-1. viimases mängus golden state'i vastu laksas kemp muideks üle golden state'i tsentri alton lister'i donki - see highlight valiti aasta parimaks pealtpanekuks ja muideks kemp ise peab seda tänase päevani oma elu parimaks dongiks. sealt edasi said nad küll lääneranniku poolfinaalis utah jazzi käest ära, aga see toob mind ka lõpuks selle teemani, millest ma TEGELIKULT rääkida tahtsin :) seattle võitis muideks utah järgmise aasta playoffides ja jäi poolfinaalis 7-mängu seerias lõpuks napilt alla phoenix sunsile, keda tol ajal juhtis charles barkley.. payton ja kemp valiti mõlemad all-star mängule.. sel aastal ja 7 järgmisel.. muideks oli seattle'i general manager tol ajal bob whitsitt - sama mees, kes tõi kempi paar aastat tagasi portlandi (ja sattus tänu sellele lükkele fännide viha alla) ja loobus nüüd kevadel oma kohast portlandis.. kõik on nagu omavahel connected. jälgige nüüd seda - esimesel aastal playoffides kaotati jazzile, teisel aastal võideti jazz, nüüd kolmandal aastal kaotati lakersile, neljandal kaotati finaalis chicagole (keda juhtis tol ajal phil jackson) ja viiendal aastal võideti lakers. järgmisel aastal saadeti kemp clevelandi, ja seattle kaotas jälle playoffides lakersile. pärast kempi lahkumist läks asi allamäge - järgmisel hooajal ei jõudnud seattle esimest korda 9 aasta jooksul üldse playoffidesse.. see selleks. ahjaa, selle peab kah ära mainima, et 94 aastal pärast esimese ringi kaotust denverile, üritas george karl kempi scottie pippeni vastu chicagosse vahetada (mõelge selle peale!!! kas jordan oleks tagasi tulnud ja kui, siis kas chicagosse? kas nad oleksid koos kempiga 3 tiitlini jõudnud?). pippen oli ju algselt 87-nda aasta draftis seattle'i valik, kes vahetati kohe pärast drafti chicagosse olden polynice'i vastu. kui nüüd siis heast diilist rääkida ;) 80-ndatel olid ju tsentrid hinnas - kõige legendaarsem näide selles on sam bowie case. kas keegi mäletab? aga ka see selleks.
ühesõnaga NÜÜD - payton, kes on kahekordne nba aasta kaitsemängija, lugematuid kordi all-star mängudes, all-nba tiimides, lisaks veel kahekordne olümpiavõitja.. payton saab 23. juulil 35-aastaseks. enam-vähem ainus, mis paytoni karjäärist puudub, on nba meistritiitel. payton mängis 12 aastat seattle'is ja saadeti eelmisel hooajal milwaukeesse (muideks tema viimane lepingu-aasta) - kus hetkel peatreeneriks george karl. et veel mingi naljakas connection siin oleks, siis ütleme selle kah välja, et payton on mehena, kelle vastu on kõige raskem mängida, nimetanud john stocktoni. stockton mängis 18 aastat koos karl malone'iga utah jazzis, eksole..
nii, karl malone saab 24. juulil 40-aastaseks. 18 aastat liigas, kahekordne nba hooaja mvp, 11-kordne (!!!) all-nba esimese tiimi valik, 2-kordne all-nba teise tiimi valik, 3-kordne all-defensive tiimi valik, 14-korda valitud all-star tiimi, 89. ja 93. aasta all-star mängu mvp, 92. aasta olümpia "dream team"-i liige, valiti 96ndal aastal 50 parima mängija hulka korvpalli ajaloos. got damn! ahjaa, malone vajab 2013 punkti, et mööduda kareem abdul-jabbari rekordist - karjääri jooksul visatud punkte on malone'il hetkel 36374.. stockton loobus eelmise hooaja lõpus korvpallist ja see tähendaks mailman'i jaoks seda, et ta peaks oma karjaari (tõenäoliselt) viimase aasta mängima koos uue mängujuhiga.. selge on see, et meistritiitlist võib suu puhtaks pühkida - samas - utah'isse jäämine kindlustaks jabbar'i rekordi ületamise ja nba ajalooraamatutes surematuks saamise (okei okei, see viimane on nagunii kindlustatud). kokkuvõttes oleks see ka lihtsalt ILUS - lõpetada oma karjäär seal, kus sa alustasid. samas - nüüd kui jordan selle triki ära tegi, et oma karjääri ikkagi kuskil mujal (mitte-nii-väga-hiilgavalt) lõpetas, siis mõistab malone järjest paremini seda, et kui sul meistrisõrmus ette näidata on, siis pole muu enam nii väga oluline. samas teise poole pealt - sa oled 18 aastat ühes tiimis, rapsid ja rabeled ja kannad tiimi oma õlgadel - jõuad paar korda ka finaalidesse, aga natuke jääb alati puudu. sa tead, et su keha kannatab mängu veel ühe aasta.. mida sina teeksid? kas võtta risk ja liituda mõne tiimiga, millel on hea potentsiaal meistritiitlini jõuda ja lõpetada oma karjäär pärast 19 aastat pisarates ja tähesäras meistrikarikat hoides või jääda ustavaks tiimile, kes sind liigasse valis ja kellele sa oled ustav olnud terve oma karjääri ja lõpetada oma karjäär rahulikult, ilma suurema kärata, oma asja tehes?
aga millest siis kogu see mu jutt siin? karl malone ütles paar päeva tagasi, et ta on valmis liituma lakersiga veterani miinimumpalgaga (nba-s on tiimidel ju pärast 99-ndat aastat kindel summa palkadeks, millest ei tohi üle minna), kui klubi hangib endale mängujuhiks gary paytoni.. see pole hetkel veel ametlikult kinnitatud, aga jutt on selline, et payton on nõus liituma lakersiga palga eest, mis on sisuliselt 3 korda väiksem, kui tema eelmise hooaja palk (eelmisel aastal ~13 miljonit taala, lakersis saaks see olema alla 5 miljoni). see polegi nii hull võrreldes malone'iga - 19.25 miljonit dollarit eelmisel aastal ja 1.5 miljonit lakersis järgmisel aastal? KARM! aga nagu malone oli ise öelnud - "it's really not about money at this point." respekteerima peab ka seda, et utah omanik larry miller (kes on ka malone'i lähedane sõber) ütles ajakirjandusele, et kui malone peaks lahkuma utah'st, et meistritiitlit jahtida, siis ta toetab mehe otsust kogu hingest.
põnev on see värk. lakersist saaks pärast seda trikki küll täielik powerhouse - huvitav, kas phil jackson suudaks kõik need staarid koos mängima panna? jakcsonil ongi ju ainult üks sõrmus veel puudu, et mõlema käe sõrmed täis oleksid.. ma kujutan ette ka seda, mis juhtuks, kui mehed järgmisel aastal playoffides põruksid :)
oolrait, sain ennast suht välja kirjutatud vist korvpalli koha pealt :) vaatan siin nba suveliiga mänge praegu - järgmine nädal peaks ka müürseppa bostoni ridades nägema - paari päeva pärast tuleb kinnitus, kas mees sai laagrist edasi või mitte. praegu lõppes just golden state ja lakersi mäng, kohe algab raptors ja clippers..