kas siia on sattunud ka mõni GTA: vice city huviline? kas keegi teab, mis lugu see on seal "fever 105" raadios, mille mees juhatab sisse selle jutuga, kuidas ta hot dogi putka juures mingi naisega kokku sai ja nad öö läbi hullasid "and in the morning I played her this!"

digitaalajastu!

mul on pikemat aega olnud mõte teha oma plaatidest mingisugune korralik andmebaas. pean küll excelis arvet uute plaatide üle (s.t. kui uusi plaate tuleb, siis kannan nad sinna tabelisse ja ongi äge), aga tahaks midagi erilisemat. tekkis siis mõte teha kõikidest plaatidest pildid, kirjutada välja tracklisting ja pista see kõik kuhugi veebi-põhisesse andmebaasi, mida oleks maru lihtne vaadata, sorteerida ja administreerida. ma olen nüüd pool päeva plaate pildistanud :) ilmselt selle andmebaasi tegemise osas lähen sikutan millalgi venna varukast - kui tal vähegi rahulikum moment on. mul on millegi pärast selline mulje jäänud, et ta rabeleb iga päev täiega ja upub töösse..

tegelikult ootan hoopis pikisilmi sellist aega, kus kõik selline toimuks automaatselt. ehk siis - kui laon kohvri plaate täis ja lähen klubisse, siis mingi arvuti registreerib ära, millised plaadid kaasa võtsin, siis klubis võiks mingi asi ära registreerida, milliseid plaate ja mis järjekorras mängisin (miks mitte ka salvestada kogu action) ja koju tulles kontrolliks, kas kõik plaadid tulid ilusti koju tagasi..

teine asi, mida juba aastaid igatsen, on selline süsteem, et kodu oleks sensoreid täis ja igal asjal oleks mingi jubin sees või küljes, mille järgi annaks teda otsida. ehk siis, kui ma näiteks ei suuda leida mingit plaati või kella või pda-d või mida iganes - siis löön arvuti lahti ja trükin asja nime ja vajutan SEARCH. mille peale siis arvuti näitaks kübersupermegaspets 3d pilti mu kodust ja selle paganama eseme asukohta siis selle peal.

jube maru oleks.

huvitav, kui mitu blogijat maailmas alustavad oma tänast juttu sama lausega: "ma pole siia jube ammu kirjutanud, sest blablabla.."?

minu põhjus on suhteliselt lihtne - päris ausalt pole aega olnud kirjutamise jaoks. ma ei saa näiteks nendest inimestest eriti aru, kes keset päeva leiavad aega mõnesaja sõna puistamiseks. ma olen paar korda öösel mõelnud, et tahaks kirjutada, aga üldjuhul ei ole lihtsalt jaksanud - kogu mu kirjutamisressurss on läinud koolitööde peale ja neid on tõesti palju kuhjunud. mõned nädalad veel ja siis algab kauaoodatud suvepuhkus!

üritan siin praegu mikroökonoomika kodutööd lõpetada, kuulan vaikselt vana a.c.jobim'i plaati - ostsin selle aastaid tagasi portugalist. võtsin täna riiulist ja pühkisin tolmu pealt ära. see on ikka tõeliselt ainulaadne plaat! tegemist on jobim'i viimase live esinemisega 93. aastal sao paolo free jazz festivalil - koos tõelise heavyweight-kollektiiviga - herbie hancock, joe henderson, shirley horn, ron carter, gal costa, oscar gastro-neves, paulo jobim, harvey mason.. ühesõnaga uskumatu kombinatsioon tõelistest staaridest. ma ei ole kindel, kas kellegile need nimed midagi üldse ütlevad, aga noh - herbie hancock peaks hiphop-huvilistele kindlasti tuttav olema - mees on keyboardsi taga jumal ja temaga oskan kõrvutada võibolla ainult copelandi (kes on samas ikkagi natuke teist masti mees), saksofonist joe henderson on möödaminnes ka mitmetes hh-projektides kaasa löönud, shirley horn'i remixiti siin mõned aastad tagasi päris palju - see on sama naisterahvas, kes laulis kunagi näiteks bondi theme songe (goldfinger oli vist üks näiteks, aga ma võin ka eksida), bassigeenius ron carter on päris paljude hh-artistidega töötanud - guru, tribe called quest, de la jne jne.. samas - hiphop hiphopiks, tegemist on eelkõige ikka väga tõsiste ja ülikõrgelt respekteeritud jazz-muusikutega. ma ei kujuta ette, mis tol ajal sellise ürituse pilet võis maksta (tegelikult polegi eriti oluline) või hoopis et mida sellest osa saamine nende inimeste jaoks, kes sellel üritusel käisid, tänasel päeval tähendada võib..

uudiseid niipalju, et tegin arvutile uuenduskuuri - ostsin uue emaplaadi, prose, mälu ja korpuse.. arvutipede, nagu ma olen - panin pildid kah selle kokkupanemisest üles. komplekt sai TÕELISELT vinge - tunnen, et sain iga kulutatud krooni eest ämbriga heaolu :)

laupäeval on tartus suuremat sorti hh-üritus, mille raames peaks ka selleaastane tallinn-tartu korvpall aset leidma. mul siiani kripeldab eelmisest aastast see viimase sekundi vise - kui käsi vastu peab, siis tambime tartul see aasta luugid kinni :) korvpallist ja ketsidest räägin mõni teine kord pikemalt - mul on paar nädalat juba uus Slam siin vedelemas ja ma pole siiani esimestest lehekülgedest kaugemale jõudnud..

mängin täna võitlevas sõnas plaate for the old times sake.. kui kedagi huvitab, siis tulge chillima.

kirjutan kunagi pikemalt kah asjadest. praegu nats kiire!

ma ütlen selle ära enne kedagi teist:

PANJABI MC - JOGI !!! sellest tuleb täielik killer. kui meedia vähegi toetab, tuleb sellest eeeeriti rets peolugu. ma ei saa siiani aru, kas mehed teevad huumorit või on asi tõsine india kraam. igatahes, lugu on rets. onyxi throw ya gunzi biidiloobiga ja mingi mõttetu india laulu ja kitarriga. WICKED SHIT!!!

aga mina ostsin täna näiteks umbes 5000 krooni eest plaate. täpsemalt 5661 krooni eest. aeg-ajalt paneb mõtlema. see jube melomaani elu on juba selline, et plaadipoes ei valmista erilist probleemi mõne minutiga 5-6 plaadi leidmine, mida tahaks. ja siis mõtled, et fuck, see on mingi 1200 krooni, peaks ikka midagi tagasi panema. ja siis ei oska midagi välja valida - kõik on ühtemoodi hea ja huvitav. ja siis paned juba kõik tagasi..

aga täna ei olnud midagi eriti tagasi panna. tellitud asjadest tulid päris mitmed kohale (recordpool, djservice, dancemix) ja lisaks käisin sireenis asju kuulamas ja ei saanud sealt kah ilma 2 albumi ja ühe singlita tulema.. praegu on kaine hetk ja mõtlen, et mida kõike muud selle raha eest oleks saanud.. rõvedad jubedusvärinad käisid üle selja.

positiivsemas toonis - mu haigus taandub. olen tugev. olen võimas.

kui kedagi huvitab, et mida kuradit ma siis selle raha eest ostsin - tulge täna õhtul moskvasse kuulama :)

maikuu.. aeg läheb kiiresti. mäletan, et kunagi tundus et aeg venib kohutavalt. eks me kõik ole seda vist tundnud. alates sellest kui umbes 19 sain, olen ma mõelnud, et aeg liigub ikka way liiga kiiresti ja et ma olen JUBA liiga vana mingite asjade jaoks..

nostalgia nostalgiaks - mulle tegelikult meeldib nostalgitseda. hirmsasti meeldib. ei möödu vist päevagi, mil ma ei mõtleks aegadele, mis ammu möödas. kunagi oli vist jälle vastupidi - mõtlesin tulevikule. isegi päris pikalt ette. mul on siiamaani kuskil kirjas see, mida 16-aastaselt tahtsin elus saavutada - plaan oli vist kuskil 40nda eluaastani tehtud. kui nüüd mõtlema hakata, siis olen ma suht-koht palju sealt juba jõudnud saavutada ja elu on mind õnnistanud võimalustega realiseerida asju, mida kunagi ainult kaugeteks ja võimatuteks unistusteks pidasin.. peaks selle paberi üles otsima - mäletan, et 25ndaks eluaastaks planeerisin telesse oma saadet. vaatasin hanno tombergi kohati sisukaid, aga üldises plaanis igavaid nba-saateid ja mõtlesin, et kurat kui ma mingi 25 olen, siis ma võiks seda asja ikka tunduvalt paremini teha. asju, mille poole pürgida, on ikka miljonites veel :) aga see nimekirja asi hakkas kummitama. ilmselt on seal paljud asjad mööda, sest tol ajal olin suhteliselt kindel, et lähen pärast keskkooli usasse ja hiljem jätkan veel muusikaõpinguid. mäletan, et lubasin 19-aastaselt matteuse passiooni juhatada.. see rong on läinud :)

aaa, aga millest selline nukker ja nostalgiline jutt? mu õde lõpetas eelmisel nädalal concordia business masters'i. magna cum laude'ga. aktus oli loomulikult nii sätitud, et magistrid ja bakalauruse rahvas olid kõik ühte tseremooniasse pressitud. estonia rõdul istudes avastasin ühel hetkel, et need business bakalauruse inimesed seal laval on samad inimesed, kellega koos ma concordiasse sisse astusin ja kellega koos ma 1. kursusel olin. seal oli üks läti tüdruk, kes oli kõige esimene inimene, keda ma kunagi concordiasse sisse astudes nägin (mida mälu, eks!), paar läti tüüpi, kellega ma kunagi suht tihedalt suhtlesin, mõned eesti poisid businessist, paar tüdrukut meediast.. ja siis pildistamise ajal lõi mulle pähe, et fuck, ma oleksin võinud koos õega lõpetada! kui ideaalne oleks see olnud? samas - ma ei saa jällegi öelda, et ma kahetseks väga neid valikuid, mis kunagi tegin ja mis on tegelikult põhjustanud selle, et mul kool endiselt pooleli.. aga mõtlema pani see üritus igatahes küll. eriti masendav oli see, kui me siis pärast tseremooniat kuskil estonia ees olime ja ema õe diplomit vaatas. suure pingutusega suutis ta lõpuks üle huulte midagi libistada a la "tubli tüdruk" vms.. mul oli jube kahju vaadata. su tütar lõpetab keskkooli kuldmedaliga, bakalauruse cum laude ja magistri magna cum laude - ja kõik, mida sa ennast ületades suudad öelda, on "tubli"??? kunagi oli a la suguvõsas ikka jutuks, et kas ma lähen õe jalajälgedes jne jne.. mingil hetkel sain ma sellest aru, et see on puhtalt mu enda jaoks - ema pole nagunii kunagi sellega rahul, mida ma teen või kuhu ma jõuan. mingil hetkel kadus mul motivatsioon asjade tegemiseks, puhtalt selleks et emale midagi tõestada. ja siin ma nüüd siis olen, eks :)

ok, hoopis natuke teist teemat siia vahele. ma lubasin kunagi rääkida sellest, kuidas nõkal saudi-araabias läheb. väike väljavõte msn-i vestlusest räägib enda eest:

nafta muudab laisaks ja ülbeks sahinaga peeruks says:
täna on täpselt kaks ja pool kuud jäänud mul siin olla. ja ma näen ennast harimatu lollina vaimusilmas esimesed 5 päeva pidevas alkoholiuimas määda Tallinna restorane hängimas.

janno says:
jea

nafta muudab laisaks ja ülbeks sahinaga peeruks says:
kohitsetud televisioon on siin

nafta muudab laisaks ja ülbeks sahinaga peeruks says:
filmidest on suudlused, kallistused, vägivald ja kohati ka ropendamine välja lõigatud

nafta muudab laisaks ja ülbeks sahinaga peeruks says:
see on riik kus ma tahan oma last üles kasvatada

nafta muudab laisaks ja ülbeks sahinaga peeruks says:
et ka temast saaks paks kleidi ja ruudulise pearätikuga ülbe värdjas

nafta muudab laisaks ja ülbeks sahinaga peeruks says:
kes sõidab ringi kuldse lexusega

ma vist midagi rääkisin kah juba natukene - a la, et kino sisuliselt ei eksisteeri ja kogu ameerika stuffil (eriti muusika!) on tsensuur peal. kohalike ainus lõbu on autod ja neid on igal mehel vähemalt 3. linnades ei pidanud kiirusepiirangut olema ja liikluspolitseid kui sellist vist kah mitte, kui aga mingi jama teed a la ajad kellegi alla või jääd täis peaga kuidagi vahele, siis pidid karistused suht konkreetsed olema - igal reedel on keskväljakul hukkamised.. samas roolijoodikuid sisuliselt pole sest viskipudel maksab mingi 100 taala. huvitav, et asi niimoodi paika reguleeritud on.

oolrait, tegelt on nii, et ma olen kuskil külma saanud ja umbes gripi esimeses staadiumis. päev otsa efferal zum-zum gaani sisse ajades tulebki öösel kella 4 paiku sellist teksti. kui ei usu, siis proovige ise! :) homme-ülehomme on ka tööõhtud veel - moskva ja prive.. peaks ikka vormi ajama ennast - see eelmise nädala neljapäevast-pühapäevani viin-redbulli najal rapsimine tegi nõrgaks. energiajoogi konks on ju selles, et kui hommikul hakkad kohe seda laksama, siis see mitte ei RAVI pohmakat, vaid lükkab edasi. ma suutsin niimoodi 3 päeva edasi lükata ja siis tuli muidugi pühapäeval täie rauaga :(

sellest viimasest jäi vist küll mulje, et ma olen mingi persekukkunud joodik, aga olgu pealegi ;)